Must AadamFilm 2022. Aasta
Venemaa sõjategevus Ukraina vastu on tõsiselt kahjustanud kindlustunnet, tõstnud energia- ja toiduainehinnad veelgi kõrgemale ning koostoimes pandeemiast tingitud häiretega Hiinas süvendanud survet tarneahelatele. Need tegurid pärsivad tuntavalt euroala majanduse elavnemist, kuid samal ajal leevendatakse pandeemiaga seotud piiranguid, mis annab tugeva tõuke teenindussektorile.[1] Põhistsenaariumi prognoos tugineb eeldustele, et praegused Venemaa-vastased sanktsioonid (sh ELi naftaembargo) jäävad kehtima kogu ettevaateperioodi jooksul, sõja intensiivne etapp jätkub edasise eskaleerumiseta kuni käesoleva aasta lõpuni, energiatarnete häired ei too euroala riikides kaasa normeerimist ning pakkumispoolsed kitsaskohad kõrvaldatakse vähehaaval 2023. aasta lõpuks. Kõike seda arvesse võttes peaksid lähiaja kasvuväljavaated olema palju tagasihoidlikumad (ehkki endiselt positiivsed), kuid pärast 2022. aastat peaksid ebasoodsad tegurid taanduma ning keskpikas vaates püsib majanduskasv varasematest keskmistest näitajatest pisut kõrgemal. See kajastab järkjärgulist taastumist pandeemia majanduslikest tagajärgedest ning sõja negatiivse mõju taandumist üldiselt tugeva tööturu tingimustes. Euroala SKP reaalkasv peaks olema 2022. aastal keskmiselt 2,8% (millest 2,0 protsendipunkti on seotud siirdemõjuga 2021. aastast) ning nii 2023. kui ka 2024. aastal 2,1%. EKP ekspertide 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on 2022. aasta kasvuväljavaadet korrigeeritud 0,9 protsendipunkti võrra ja 2023. aasta oma 0,7 protsendipunkti võrra allapoole. Selle peamine põhjus oli Ukraina sõja majanduslik mõju. Kajastades majandusaktiivsuse taastumist ebasoodsate tegurite taandudes, on 2024. aasta kasvuprognoosi korrigeeritud 0,5 protsendipunkti võrra ülespoole.
Must AadamFilm | 2022. aasta
Väljavaatega seotud suurt ebakindlust silmas pidades esitatakse ettevaate täiendamiseks langusstsenaarium, milles võetakse arvesse võimalust, et Euroopa energiatarnetes tekivad tõsised häired, millega kaasneb energiahindade edasine järsk tõus ja tootmise kärpimine. Selle stsenaariumi kohaselt on inflatsioon 2022. aastal keskmiselt 8,0% ja 2023. aastal 6,4% ning langeb 2024. aastal põhistsenaariumi tasemest allapoole, st 1,9%-le. See suundumus kajastab toormehindade jõulist kasvu kuni 2022. aasta lõpuni ja sellele järgnevat suurt langust. Langusstsenaariumi kohaselt on SKP reaalkasv 2022. aastal vaid 1,3%. 2023. aastal kahaneb reaalne SKP 1,7% ning jääb seejärel kogu ettevaateperioodi jooksul oluliselt allapoole põhistsenaariumi taset, hoolimata taastumisest 2024. aastal, mil see kasvab 3%. Käesolev aruanne sisaldab ka tundlikkusanalüüse, mis on seotud langusstsenaariumi põhielementidega ning palkade ulatuslikuma indekseerimise ja energiahindade alternatiivsete arengusuundade mõjuga põhistsenaariumile.
SKP komponentide üksikasjalikumas vaatluses peaks pandeemiast tingitud piirangute kaotamisel hakkama eratarbimine 2022. aastal taastuma, hoolimata märkimisväärsetest ebasoodsatest teguritest, mis tulenevad kiiremast inflatsioonist ja Ukraina sõja põhjustatud suuremast ebakindlusest. Eratarbimine peaks hakkama pärast kaks kvartalit järjest toimunud langust 2022. aasta teisest kvartalist alates elavnema, kuna COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute leevendamise tulemusena on taas tekkinud nõudlus kontaktimahukate teenuste järele. See peaks täielikult korvama ebasoodsad tegurid, mille on põhjustanud ebakindluse järsk suurenemine, kindlustunde kadumine ning energia- ja toiduainehindade tõus seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Samal ajal peaksid energiaga seotud kompenseerivad eelarvemeetmed ning kogunenud ülemääraste säästude osaline kasutamine tarbimise kasvu mõningal määral toetama. Eratarbimise kasv ületab reaalse tulu kasvu ka järgmisel aastal, kuid ettevaateperioodi lõpu poole peaks see kasv aeglustuma. Eratarbimise 2022. ja 2023. aasta prognoosi on 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud, et võtta arvesse suuremaid tagavarasäästusid, kiiremat inflatsiooni ja mõningate tarbekaupadega seotud pakkumispiirangute süvenemist.
Kodumajapidamiste säästumäär peaks langema kriisieelsest tasemest veidi allapoole, kuid ettevaateperioodi lõpu poole stabiliseeruma. Kuna pandeemiaga seotud piirangute leevenemisega normaliseerub tarbijate säästmiskäitumine, peaks säästumäär kogu 2022. aasta jooksul vähenema. Ukraina sõja põhjustatud ebakindlusest tuleneva ettevaatlikkuse tõttu peaks säästumäär siiski lühiajaliselt langema 2022. aasta märtsi ettevaates prognoositust aeglasemalt. Lisaks sellele peaksid kodumajapidamistel pandeemia ajal kuhjunud suured ülemäärased säästud tagama puhvri tarbimise tasakaalustamiseks energiahinnašoki korral. Samal ajal on nende säästude reaalväärtus kiirema inflatsiooni tingimusest osaliselt vähenenud. Kuhjunud säästude kasutamist pärsivad ka jaotustegurid, eelkõige selliste säästude koondumine jõukamate ja eakamate kätte, kelle tarbimiskalduvus on väiksem. Energia- ja toiduainehindade šokk mõjutab kõige enam madalama sissetulekuga kodumajapidamisi, sest nad kulutavad nendele kaupadele üldiselt suurema osa oma tulust ja pandeemia ajal kuhjunud säästud on neil väiksemad.
2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes hõlmavad praegused tehnilised eeldused oluliselt kõrgemaid intressimäärasid, kõrgemaid nafta-, gaasi- ja muu toorme hindu ning euro nõrgenemist. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 17. mai 2022. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Selle meetodi kohaselt on lühiajaliste intressimäärade keskmine tase 2022. aastal 0,0%, 2023. aastal 1,3% ning 2024. aastal 1,6%. Turgude ootuste järgi peaks euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalne intressimäär olema 2022. aastal keskmiselt 1,4% ja ettevaateperioodil vähehaaval tõusma, ulatudes 2024. aastal 2,1%ni.[4] 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on turgude ootusi lühiajaliste intressimäärade arengu suhtes korrigeeritud 2022., 2023. ja 2024. aastaks vastavalt ligikaudu 40, 100 ja 90 baaspunkti võrra ülespoole. Selle põhjuseks on rahapoliitika üleilmse karmistumise ootused. Selle tulemusel on ka pikaajaliste riigivõlakirjade tulusust korrigeeritud 2022., 2023. ja 2024. aastaks vastavalt ligikaudu 60, 90 ja 100 baaspunkti võrra ülespoole.
Andmete kogumise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmistel futuurihindadel põhinevate toormehindade puhul eeldatakse, et Brenti toornafta barreli hind tõuseb keskmiselt 71,1 USA dollarilt 2021. aastal 105,8 USA dollarile 2022. aastal ja langeb seejärel 2024. aastaks 84,3 USA dollarile. See tähendab, et naftahinnad USA dollarites on Venemaaga seotud sanktsioonidest tingitud väiksemate tarnemahtude tõttu 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes 2022. aastal 14%, 2023. aastal 13% ja 2024. aastal 9% kõrgemad (vt infokast 2). EKP ekspertide ettevaates kasutatavatele tehnilistele eeldustele on hiljuti lisatud gaasi hulgihindade eeldused. Gaasihinnad MWh kohta peaksid tõusma keskmiselt 47 eurolt 2021. aastal 99 eurole 2022. aastal ning langema seejärel 63 eurole 2024. aastal.[5] Mõju, mida avaldavad põhistsenaariumis prognoosituga võrreldes alternatiivsed energiahindade eeldused, kajastatakse infokastis 5 esitatud tundlikkusanalüüsides.
Ukraina sõda peaks ettevõtlusinvesteeringuid lühiajaliselt pärssima, kuid sedamööda, kuidas geopoliitilised pinged vähenevad, pakkumispoolsed kitsaskohad lahenevad ja ELi taasterahastu vahendid välja makstakse, peaksid need taastuma. Suurem ebakindlus, energiahindade tõus, karmimad rahastamistingimused, süvenenud pakkumispoolsed kitsaskohad, ettevõtete väiksem kindlustunne ja tootmisvõimsuse madal rakendusaste ning kapitalikaupade tootjate tellimuste olukorra halvenemine osutavad sellele, et ettevõtlusinvesteeringute kasv 2022. aastal aeglustub. Tarnehäirete leevenedes ja eeldusel, et ebakindlus vähehaaval taandub, peaks investeeringute dünaamilisem kasv alates 2023. aastast taastuma. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude intressimäärad küll tõusevad, kuid keskpikas perspektiivis peaksid need jääma oma varasema keskmise reaaltasemega võrreldes suhteliselt soodsaks. Ettevõtlusinvesteeringuid peaksid tagant tõukama ka ELi taasterahastu positiivne mõju, prognoositav kasumikasv 2022. aastal ja järgnevatel aastatel ning samuti suuremad kulutused, mis on seotud Euroopa majanduse CO2 heite vähendamisega ja Venemaa energiatarnetest tuleneva sõltuvuse kärpimisega.
Maailmakaubandust pärsivad lähiajal märkimisväärselt pandeemiast tingitud häired Aasias ja Ukraina sõja tagajärjed. Hoolimata üleilmsete tarneahelate häirete hiljutisest süvenemisest peaks nende mõju 2023. aasta lõpuks vähehaaval taanduma, sest nii sõja kui ka pandeemiast tingitud häirete mõju üleilmsetele tootmisahelatele on eelduste kohaselt ajutine. Seega peaks üleilmne (v.a euroala) reaalimport kasvama 2022. aastal 4,3%, 2023. aastal 3,1% ja 2024. aastal 3,7%. Märtsi ettevaatega võrreldes on nii käesoleva aasta kui ka järgmise aasta näitajaid allapoole korrigeeritud, kuid 2024. aasta näitajad püsivad üldjoontes muutumatuna. Euroala välisnõudluse oodatav kasv on tagasihoidlikum ja seda on üleilmse impordiga võrreldes rohkem allapoole korrigeeritud, sest sõjast tingitud majandusšokid mõjutavad kõige enam neid euroalaväliseid Euroopa riike, kellel on Venemaa ja Ukrainaga tihedamad majandussidemed. Kuna sellel piirkonnal on ka euroalaga tihedad kaubandussidemed, peaks euroala välisnõudlus lähiajal vähenema ja seejärel aegamisi elavnema.
Ukraina sõja ja pakkumispoolsete kitsaskohtade süvenemise tagajärjed pärsivad lähiajal kaubanduse elavnemist, mis peaks 2023. aastal siiski jätkuma. Kui 2021. aasta lõpus ilmutas euroala välisnõudlus elavnemise märke, siis lähiajal kärbivad euroala ekspordi väljavaateid Ukrainas puhkenud sõda ja Hiinas kujunenud pakkumispoolsed kitsaskohad. Hindade konkurentsivõime mõningane kasv, mida toetavad euro odavnemine ja peamiste kaubanduspartnerite ekspordihindade suhteline tugevus, ning teenustekaubanduse oodatav taastumine korvavad sõjast tingitud ebasoodsad tagajärjed vaid osaliselt. Euroala ekspordimahtude aastakasvu on 2022. ja 2023. aastal märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Impordi poolel on lähiajal oodatav euroala jõuetu majandusaktiivsus alandanud ka impordi prognoositavaid kasvumäärasid. Netoeksport peaks avaldama 2022. aastal SKP kasvule üksnes tagasihoidlikku mõju. Eeldades, et konflikti, pakkumispiirangute ja pandeemiast tingitud piirangute mõju Aasias hakkab 2022. aasta teises pooles taanduma, peaks euroala kaubandus hakkama lähenema oma pikaajalisele kasvusuundumusele. 041b061a72